Õpetajatele

• Juba üsna väikesed lapsed vajavad internetialast juhendamist! Ka lasteaiaealised lapsed on hästi tuttavad arvutimängude ja erinevate internetikeskkondadega, seega peaks meediapädevuse õpetamise ja laste internetialase juhendamisega alustama juba lasteaias.
• Paku lapsevanematele tuge laste meediakasvatuse osas! Lasteaiad ja koolid saavad aidata levitada vanemate hulgas oskusteavet ja toetada neid laste kasvatamisel tehnoloogiast ümbritsetud keskkonnas (näiteks informeerida vanemaid harivatest ja eakohastest arvutimängudest ja  internetikeskkondadest, jagada teavet arvuti kasutamise soovituslikest ajapiirangutest, informeerida vanemaid lasteaias või koolis ilmnevatest meedia võimalikest mõjudest, pakkuda teavitavaid infomaterjale ja artikleid, koolitada vanemaid või võimaldada omavahelist kogemuste vahetamist lapsevanematele). Lapsevanemad ootavad eelkõige, et kool pööraks rohkem tähelepanu interneti positiivsetele väljunditele, näiteks innustaks lapsi kasutama internetti koolitöödeks ja omaloominguks, ja korraldaks vestlusringe turvalise internetikasutuse teemal, kasutades näitlikustamiseks konkreetseid juhtumeid.
• Kaasa laste eakaaslasi meediakasvatuse alastesse tegevustesse! Eakaaslastel on oluline roll üksteise juhendamisel ja vastastikusel õppimisel, seega on nende kaasamine õpetajate toetaval suunamisel väga tähtis. See võimaldab vähendada õpetajate ebakindlust digitaaltehnoloogia suhtes ja pakkuda tuge, mis on lastele mõistetav ja arusaadav.
• Kui lapsel on mure, kuula ta ära ja tegele probleemiga! Uuringud (Kald 2014) näitavad, et kõige rohkem kasutavad lapsed kommunikatiivset strateegiat ehk räägivad kellelegi internetis kogetud probleemist. See näitab, kuivõrd oluline on lapse ja täiskasvanu vaheline usaldusväärne suhe ja avatud kommunikatsioon. On väga oluline, et vanemad ja õpetajad suudaksid last meediamaastikul adekvaatselt, efektiivselt ja enesekindlalt suunata.
• Ära ülehinda laste oskusi arvutis ja internetis toime tulla! Küllalt sageli arvavad täiskasvanud, et lapsed on digimaailmas piisavalt kogenud ega vajagi juhendamist, ent noorte inimeste väljendatud enesekindlus interneti kasutamisel võib olla oluliselt suurem nende tegelikest oskustest. Petlik ettekujutus võib viia olukorrani, kus lapsed puutuvad internetis kokku probleemidega, millega nad ise toime ei tule ning kus täiskasvanu juhendamine ja abi on väga vajalik.

Allikad:

Kald, I. (2014). 1. ja 2. klassi laste online-riskikogemused ja toimetulekustrateegiad. Magistritöö. Tartu: TÜ ühiskonnateaduste instituut.

Komp, L. (2012). Oluliste teiste roll 3. klassi laste toimetulemisel online-riskidega. Magistritöö. Tartu: TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut.

Vinter, K. (2013). Digitaalse ekraanimeedia tarbimine 5-7-aastaste laste seas ja selle sotsiaalne vahendamine Eestis: Pedagoogiline vaatekoht. Sotsiaalteaduste dissertatsioonid, 62. Tallinn: Tallinna Ülikool.